Hooldereform pidi koha hooldekodus tagama keskmise pensioni eest ning seadusandja ehk riik lubas omavalitsustele katta hooldereformiga tekkivad kulud. Allpool kirjeldame ja arvutame protsessi läbi, aga enne veel mõned selgitused.
Kui hooldereform 01.07.2023 jõustus, siis oli juba enne seda kuupäeva näha, et Räpina vald saab ebaproportsionaalselt vähe toetust võrreldes mitmete teiste omavalitsustega hooldereformi ellu viimiseks. Meie valla üldhooldusteenusel oleva kliendi kohta oli riigi poolt arvestatud raha vaid 329 eurot ja statistiliste andmete põhjal oli arvestatud hooldusteenusele 62. Kahjuks oli tegelikkuses üldhooldusteenust vajavaid inimesi üle saja. Omavalitsus lisas soovitusliku 20% omavahendeid ja nii kujunes meie valla piirmääraks 380 eurot. Lisaks tekitas arusaamatusi fakt, et osadele omavalitsustele oli riigi poolt eraldatud isiku kohta tunduvalt rohkem toetust, maksimaalset ulatus see arv 1400-ni. See on ka asjaolu, miks kolm omavalitsust – Räpina, Tartu ja Põlva – pöördusid riigikohtu poole selgitamaks välja kelle kohustus on hooldereform ja sellega kaasnevad kulud. Riigikohus leidis, et oma olemuselt on reform omavalituse kanda, aga riik peab selleks tagama raha. Samas oli otsus väga tasavägine: riigikohtunike hääled jagunesid 8:10.
Kahjuks ei ole riik lubadust hooldereformi rahastamiseks paljude kohalike omavalitsuste ees pidanud, ning seetõttu on näiteks Tartu linn asunud oma hoolealuste eest seisma. Esimesena tehti pöördumine ministeeriumi poole, kus paluti puudujääv osa kompenseerida, aga kuna ka sealt saabus eitav vastus, on Tartu linn pöördumas kohtusse. Ka meil on valminud pöördumine ministeeriumisse, et saada juurde lisaraha riigi lubaduste täitmiseks.
Räpina valla kulud üldhoolduteenussele olid 2022. aastal (enne hooldereformi) 167 209 eurot. 2023. aastal olid kulud üldhooldusele 499 481 eurot, millest valla panus oli 262 338 eurot (106 806 +27 578+128004, suurenedes 95129 eurot võrreldes 2022. aastaga. Toetusfondist sai Räpina vald 237 093 eurot.
2024. aastal kasvasid kulud üldhooldusteenusele 676 842 euroni ning valla panus selles oli 169 494 eurot (riigilt laekus hoolduskulude katteks 507 348 eurot, millest 296 335 eurot tulumaksu koosseisus, 163 013 eurot toetusena tasandusfondist ja 48 000 eurot eraldati lisatoetusena aasta jooksul).
Räpina valla panus hooldereformi rahastamisel 2023. aastal oli kokku 52,5%, 2024. aastal ca 25%, 2025. aastal eeldatav ca 24% (kui piirmäär jääb samaks).
Sotsiaalministeerium (Rahandusministeerium edastas selle vastamiseks Sotsiaalministeeriumile) oma 05.10.2023. aasta vastuses nr 4.2-3/3431-2 Räpina vallale (registreeritud Deltas nr 12-14/2023/1184-3) teatas, et arvestuste kohaselt on omavalitsustele pandud ülesanded riigieelarvest toetatud. Vastuse kohaselt: „Arvestatud on, et omavalitsused jätkavad minimaalselt oma senise panusega ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastusse. 2022. aastal oli teenuse osutajate andmetel väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kulu kokku 112,1 miljonit eurot, millest omavalitsused katsid 21,3%.“ Ka Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel (https://www.sm.ee/hooldereform; vt pt „Kuidas rahastatakse omavalitsusi“) on välja toodud, et riik on hooldereformi kavandades arvestanud, et hooldereformi rahastamisel on omavalitsuste omapanus 20%.
Lisaks ülalpool nimetatud kulutustele tuleb ära märkida ka sotsiaalvaldkonna muid kulutusi (hooldajatoetus ja tugiisikuteenus, sotsiaaltransport, asendus- ja järelhooldusteenus jne). Nii olid 2023. aastal sellised kulutused 151 892 eurot (sotsiaaltransport 53 044 eurot, hooldajatoetus ja tugiisikuteenus 56 461 eurot, eraldi väljatoodud tugiisikuteenus isikule N 32 565 eurot ja isikule M 9 822 eurot). 2024. aastal olid sellised kulutused 169 214 eurot (sotsiaaltransport 56 302 eurot, hooldajatoetus ja tugiisikuteenus 85 564 eurot, eraldi väljatoodud tugiisikuteenus isikule N 16 810 eurot ja isikule M 10 539 eurot). Asendus- ja järelhooldusteenusele (nn lastekodud ja muud teenused) eraldas riik 2022. aastal selleks Räpina vallale 296 404 eurot, 2023. aastal 268 049 eurot. Alates 2024. aastast on riik seisukohal, et selle ülesande rahastamise vahendid on tulude koosseisus ning sihtotstarbelisi vahendeid selleks ei eraldata. Kulud nimetatud ülesannete täitmiseks olid 2022. aastal 358 592 eurot, 2023. aastal 291 021 eurot, 2024. aastal 298 508 eurot. Käesoleval aastal ületavad asendushoolduse kulud eeldatavasti 300 000 eurot.
Hetkel on hoolduskomponendi piirmäär 380 eurot. Eelmisel aastal oli valla panus ööpäevaringsesse hooldusteenusesse 169 494 eurot. Märgime, et iga täiendav 100-eurone hoolduskomponendi piirmäära tõus toob vallale täiendava finantskoormuse ca 120 000–130 000 eurot aastas. Nii tõuseks valla osalus käesoleval aastal 348 167 euroni (tõus 2,05 korda; kogukulu 858 167 eurot; piirmäär alates 01.05.2025.a 530 eurot; 104 hoolealust) või 406 000 euroni (tõus 2,4 korda%; kogukulu 916 327 eurot; piirmäär alates 01.05.2025.a 660 eurot; 104 hoolealust). See tähendab, et kui soovime piirmäära tõsta, tuleb puuduv raha võtta muude tegevuste arvelt. Ka esimese kvartali vallale laekuva üksikisiku tulumaksu laekumised on väiksemad, kui on riigi poolt prognoositud.
Sotsiaalkoolekandel on meie elus suur roll, kuid kõiki vallaeelarvest kantavaid kohustusi tuleb vaadata proportsioonis. Ühte tegevust ei saa pidevalt teha teiste arvelt, sest lõpuks kannatavad kõik. Lisaks on hooldereformi rahastamiseks lubadus antud riigi poolt.
Kahjuks ei näe me hetkel ka mingit väljapääsu. Hooldekodude tasud tõusevad jätkuvalt ning kui järgmisel aastal hakkavad kehtima uued nõuded hooldekodude teenusele, on ootamas ees uus hinnatõus. Hooldereform on meie valla näitel väga läbimõtlematult ja kiirustades ellu viidud reform.
Räpina Vallavalitsus
