Haiguste ennetus
Haiguste ennetus on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele või ennetavatele terviseteenustele, eesmärgiga ära hoida välditavaid haigusi.
Ennetus on ka tervisenõustamine, vaktsineerimine, raseduse jälgimine, sõeluuringud, patsiendijuhendite avaldamine, tegevused haiguse tüstistuste ennetamiseks jne. Haiguse ennetamine on osa tervishoiuteenustest. Raamistiku selleks tegevuseks annab ka „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 ” .
Olulist rolli ennetuses kannavad perearst ja pereõde, kelle kohustuste hulka kuulub patsiendi tervise jälgimine ja läbi erinevate ennetustegevuste tema tervise hoidmine, et haigused ei tekiks või süveneks.
Ka krooniliste haiguste ennetamine ja jälgimise roll on perearstil ja pereõel, kelle mitmekülgne tegevus hõlmab erinevaid töövaldkondi: haiguste ennetamine, tervise edendamine, haigete ravimine ja nõustamine.
Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, samuti annab vahetult ise abi ning suunab patsiendi vajadusel eriarsti konsultatsioonile või haiglasse.
Pereõde osutab iseseisvalt ja koos perearstiga õendusabi, mis seisneb krooniliste haigustega patsientide seisundi jälgimises, nõustamises toitumise, töö ja elukorralduse ning käsimüügis olevate ravimite tarvitamise osas. Ägeda haigestumise korral annab pereõde patsiendile esmast nõu, vajadusel suunab perearsti vastuvõtule, teeb analüüse ja raviprotseduure.
Näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ennetuse tegevuse hulka kuuluvad järgmised tegevused:
- pikkuse ja kaalu mõõtmine, kehamassiindeksi arvutamine;
- vööümbermõõdu mõõtmine;
- vererõhu ja veresuhkru taseme mõõtmine;
- kolesteroolitaseme mõõtmine.
Lisaks on oluline osa perearsti ja pereõe töös riskifaktorite kaardistuses:
- suitsetamine;
- alkoholi tarvitamine;
- toitumisharjumused (suuremat tähelepanu pööratakse rasvase toidu ja keedusoola tarvitamisele ning puu- ja köögiviljade tarbimisele);
- füüsiline aktiivsus;
- perekonnas esinevad südame-veresoonkonnahaigused või pahaloomulised kasvajad.
Osa ennetustegevustest korraldatakse projektidena või osaleb haigekassa konkreetsete projektide rahastamises. Üks ennetuse projektidest on vähi sõeluuringud. Need tegevused planeeritakse rahvastiku tervise arengukava pikaajaliste eesmärkide alusel, arvesse võetakse ka riiklike programme, organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid.
Eesti Haigekassa spetsialistid koostöös erialaseltsidega koostavad infomaterjale patsientide jaoks. Haiguste riskidest ja haiguste ennetamise võimalustest teavitavad Haigekassa infomaterjalid on koondatud ravijuhendite lehele, nt võib sealt leida põhjalikke juhiseid imiku hooldamiseks ja erinevate laste haiguste korral toimimiseks, lisaks on välja antud palju erinevaid juhiseid patsientidele, mis kajastavad südamehaigusi, kõrget vererõhku, neeruhaigust jpm. Haiguste ennetamiseks on haigekassas kinnitatud iga-aastane tegevuskava.
Tuge pakuvad patsientide ühingud
Inimesel on õigus saada infot oma tervisliku seisundi kohta. Adekvaatne info ning toetav suhtumine aitavad inimesel ennast valmistada ette terviseprobleemidega toime tulekuks. Teadmatus aga võib olla aluseks ükskõiksusele ja masendusele.
Põlva maakonnas tegutseb Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda (www.polvakoda.ee), kelle alla koonduvad järgmised liikmesorganisatsioonid:
Põlvamaa Invaühing
Põlvamaa Puuetega Laste Vanemate Selts
Põlvamaa Suhkruhaigete Selts
Põlvamaa Vaimse Tervise Selts
Põlvamaa Kutsehaigete Ühing
Põlva Vaegkuuljate Ühing
Põlvamaa Astmahaigete Selts
Põlvamaa Vaegnägijate Selts
Põlvamaa Südameliit
Põlva Reumaühing
Põlva Parkinsoni Selts
Ühinemine sarnaste probleemidega inimestega pakub samaaegselt nii moraalset tuge kui aitab toime tulla igapäevases elus tekkivate praktiliste küsimustega.
Kampaaniad
Siia alla kuuluvad mitmesugused temaatilised päevad:
- Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev
- Rahvusvaheline Valge Kepi päev
- Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev
- Ülemaailmne diabeedipäev
- Ülemaailmne puuetega inimeste päev
- Ülemaailmne südamepäev
- Ülemaailmne tervisepäev
- Ülemaailmne tuberkuloosipäev
- Ülemaailmne vaimse tervise päev
- Ülemaailmne veredoonorluse päev
- Ülemaailmne vähipäev
Teadlikkuse tõstmine haridussüsteemis
Teadlikkuse tõstmise eesmärgil on lülitatud kooliprogrammi mitmed erialad, mis käsitlevad:
Haiguste ennetamise kuldne kolmik
Eluviis mõjutab tervist ja mis peamine: oma käitumist muutes saab haigusi vältida ja neist paraneda.
Õige mõtlemine.
- Ära vaeva end mõttetute muredega. Sagedased tervisehäired võivad muuta su kergesti ärrituvaks ning tekitada tunde, et teised ei mõista sind. Ole sõbralik, hoia
häid suhteid! - Probleemide korral ei tasu neisse takerduda, vaid õppida elus edasi minema. Optimistid paranevad kiiremini, nende vaimujõud on tugevam. Elu lõpul tuleb tihti välja inimese tõeline iseloom, ka haigus toob iseloomuvead sageli teravalt esile. Kui loomuses on miskit halba, tasub püüda seda välja juurida, et mitte lähedastele koormavaks muutuda.
- Maga piisavalt ja puhka. Unehäireid võivad põhjustada ka mõned ravimid. Vajadusel pea nõu arstiga.
Õige toit ja korras hambad.
- Mida rohkem värve (NB! Mitte kunstlikke värvaineid!) toidus on, seda tervislikum.Hea on viis värvi igas portsus. Taimed sisaldavad antioksüdante, mis hävitavad ka vähirakke ja hoiavad korras veresooni. Seega on taimetoit koos vähese liha, muna ja piimaga parim. Taimetoit ei ole kartul ja kaste, vaid näiteks köögiviljahautis, püreesupp, pajaroog, salat.
- Ääretult tähtis on hammaste hooldus, sest katkiste hammaste tõttu võivad jääda omastamata vajalikud toitained. Kui hambad on katki ja põletikus, kasvab infarktirisk, ka diabeet väljub kergemini kontrolli alt. Kui hambaid korralikult hooldada, ei teki ka hambajuureümbrise põletikku parodontiiti, mille tagajärjel hambad välja langevad.
- Loobu suitsetamisest ja teistest kahjulikest harjumustest ning hoia kehakaal normis. Järgi vaktsineerimissoovitusi.
Liigu piisavalt!
- Liikumine aitab ennetada ja ravida peaaegu kõiki vananemisega kaasas käivaid haigusi, sh vähki. Rohkem on andmeid liikumise ennetavast toimest jämesoole-, rinna-, emakakaela- ja eesnäärmevähi puhul.
- Liikumise mõju põhineb osaliselt organismi lühiajalisel reageerimisel koormusele, peamiselt aga liikumisest tekkivatel kohanemisreaktsioonidel ehk treenimisest tulenevatel muutustel.
- Liikumine parandab meeleolu, vähendab stressi ja suurendab rahulolutunnet.
- Liikuma peaks vähemalt pool tundi päevas. Sobivad pulsivahemikud, eriti eakamal inimesel, peaks soovitama arst. Kui eakas inimene on väga sportlik, teab ta juba ise oma pulsivahemikke ja enesetunnet.
Räpina Vallavolikogu 20.10.2010. a otsusega nr 43 kinnitati Räpina valla terviseprofiil