Räpina valla territooriumil asub seitse tegutsevat kalmistut – Ristipalo, Mehikoorma, Leevi, Lepistu, Liivamäe, Meerapalu ja Pedaspää kalmistud. Samuti on Räpina vallas kaks ajaloolist kalmistut – Köstrimäe ja Maarjamäe kalmistud.
Kalmistule hauaplatside kasutusse andmist korraldab kalmistuvaht.
Hauaplats eraldatakse surmatõendi või arstliku surmateatise alusel isikule, kes jääb platsi kasutajaks ning kellega kalmistu haldaja sõlmib hauaplatsi kasutuslepingu. Hauaplatsi kasutusleping sõlmitakse tähtajaga 20 aastat.
Vastavalt 01.03.2020. a kehtima hakanud Räpina valla kalmistute kasutamise eeskirjale on kõik senised hauaplatsi kasutajad kohustatud sõlmima nende hooldada olevate hauaplatside edasiseks kasutamiseks hauaplatside kasutuslepingud.
Lepinguid saab sõlmida tööpäevadel kella 8.00-17.00 Ristipalo kalmistul. Kaasa on vaja võtta isikut tõendav dokument ja teada vähemalt ühe hauaplatsile maetu ees- ja perekonnanime ning orienteeruvat surmaaega.
Räpina valla kalmistute kasutamise eeskiri
Eeskiri sätestab Räpina valla omandis olevate Ristipalo, Mehikoorma, Leevi, Lepistu, Liivamäe, Meerapalu ja Pedaspää kalmistute kasutamise korra.
Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.
Räpina valla Ristipalo, Lepistu ja Liivamäe kamistute kalmistuvaht on Vesta Kuns, tel 534 56135.
Räpina valla Mehikoorma kalmistu kalmistuvaht on Peeter Lambing, tel 5696 5137.
Räpina valla Leevi kalmistu kalmistuvaht on Heikki Koger, tel 5348 4222.
Räpina valla Pedaspää ja Meerapalu kalmistute kalmistuvaht on Jaan Vaiknemets, tel 742 8769.
Kalmistute kultuurist
Algamas on uus vegetatsiooniperiood ja valdav osa inimesi soovib oma esivanemate, sõprade või sugulaste kalmud korda teha. Korda need tehaksegi aga selle korrastuse käigus jääb märkamata pisiasi, kuidas käituda selle kraamiga mis kalmu korrastamise käigus tekib. Igal kalmul on nii looduslikku materjali – oksad, lehed, kuivanud lilled, vanad pärjad või kimbud kui ka kunstmaterjale nagu kunstlilled, küünlajalad, küünlaümbrised, pärjalindid , lillepotid,katkised vaasid jne. Kogu Euroopas üritatakse kalmistukultuuri au sees hoida ja sellega seoses ka prügi sorteerida. Igal kevadel tekib kalmistutel järjest rohkem prügi , sest inimesed on hakanud massiliselt kasutama kunstlilli. Teatavasti on lilled mõeldud lahkunule ja ajalooliselt kasutatagu ikka lõikelilli. Kunstlillede kasuks otsustanutele aga teadmiseks, et need koltunud ja määrdunud lilled ühtegi kalmu ei kaunista ja need tuleks kevadel küll kalmult ära võtta. Sellisel juhul siis sügisel jälle uued lilled tuua. Lähikonna kalmistutel ringi liikudes jääb küll mulje, et inimesed ei taha kuidagi aru saada mida tähendab lagunev ja mittelagunev materjal. Kui võõrastega kalmistule minna siis peab häbi pärast silmad maha lööma. Soovitan kõigil kes kalmu korrastama lähevad kodus selle üle järele mõelda kuidas nad kavatsevad prügi kahte ossa jagada ja ühe osaga kompostihunnikuni ja teisega ikka konteineri poole tulla. Soovitus – võtke kaasa kaks prügikotti ja looduslikke lagunevaid materjale ärge unustage kotist välja valamast! Oma olmeprügi tuleks koju jätta. Üritame seda kalmistukultuuri kõik üheskoos paremaks saada. Kalmistukultuur pidi muide rahva üldist kultuuritaset näitama. Muide kõige kõrgemal järjel on kalmistukultuur Saksamaal ja meie esiemad on just selle riigi kalmistukultuurist eeskuju võtnud. Edu kõigile kes soovivad selles kultuuriruumis midagi korda saata .
Reet Palusalu Aia -ja maastikukujunduse vanemõpetaja
