Tugiisik

Tugiisik nõustab ja toetab abivajajat või koos elavaid abivajajaid kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas toimetulekul. Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on motiveerimine, julgustamine ja abistatava oskustele ja võimetele keskendumine. Tugiisik juhendab konkreetsete toimingute läbiviimist (kodused tööd, asjaajamised jm) või tegevuste planeerimist. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus, mõnes asutuses, söögikohas vm.

Lapse tugiisik

abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.
Tugiisikut võivad vajada näiteks:

1. Lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2. Inimesed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;
3. Inimesed, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;
4. Lapsed, kes vajavad abi asenduskoduteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
5. Lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt elama asumisel;
6. Lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
7. Lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega.

Tugiisik on vastava koolituse läbinud. Tugiisikuna võib töötada nii vabatahtlikkuse alusel kui ka tasu eest.

Isiklik abistaja

Isikliku abistaja toetab puudega inimese iseseisvuse ja osalemise suurendamist kõikides eluvaldkondades. Isiklik abistaja vähendab pereliikmete hoolduskoormust.
Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda. Lähtuvalt puudest tulenevatest vajadustest abistab liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel (raske kõnepuude puhul), hügieeni protseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti majapidamistöödes ja teiste toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab.
Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud tegevused, nt meditsiini- ja tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, nõustamisteenuste, juriidiliste teenuste, remondi- ja ehitusteenuste jmt osutamine.
Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse isikliku abistaja ja teenust saava inimese vahelises töö- või võlaõiguslikus lepingus.

Hooldaja

Hooldaja määratakse eakale või puudega inimesele omavalitsuse poolt. Hooldaja määramisega kaasneb rahaline toetus hooldustegevuseks.

Õigusaktid:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Isikliku abistaja teenus: juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule

Täiendav informatsioon

Katrin Taimre (sotsiaalosakonna juhataja), telefon 514 3178
Karmen Kukk, telefon 514 3217

Lastekaitsespetsialist Kersti Kittus, telefon 5919 0010

E-post: vald@rapina.ee