Räpina on kaunis ja põneva ajalooga vald Võhandu jõe alamjooksul mitmete maanteede ja veetee ristumiskohal. Siin põimuvad minevik ja tänapäev.
Räpina pole koos ümbritsevate küladega ainult Kagu-Eesti olulisimaid metsa-, puidu- ja paberitööstuse keskusi, vaid ka silmapaistev kultuuri- ja hariduskeskus. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2002. aastal ühinesid linn ja vald Räpina vallaks, Räpinast sai vallasisene linn. Aastal kandis Räpina Eesti metsapealinna väärikat nimetust. Räpinal on läbi aegade olnud oluline tähendus Eesti majanduselus. Siit viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale, siinmail said kokku kolme kubermangu – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa – piirid. Põhjasõja ajal oli Räpina mõnda aega vanausuliste varjupaigaks. 1734. aastal rajatud Räpina paberiveskist arenes manufaktuur, seejärel vabrik. Räpina Paberivabrik on Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte ja üks vanemaid töötavaid paberivabrikuid kogu Euroopas. Siin on valmistatud rahapaberit Eesti Vabariigile.
Räpina paberivabrik on Eesti vanim järjepidevalt töötav ettevõte, toorainena on kasutatud kaltsu, praegu kasutatakse vanapaberit.
Räpina tõeliseks ehteks ja suurimaks turismimagnetiks on hilisklassitsistlik majesteetlike valgete sammastega endine mõisahäärber – Sillapää loss. Koos ümbritseva kauni pargi ja korrastatud pargiteede ning paisjärvega moodustab see Eesti ühe ilusaima, heakorrastatuma ja maalilise mõisaansambli. Lossi vahetus läheduses asub Räpina Aianduskool. Eesti suurim aianduse arendamise ja aianduskaadri ettevalmistamisega tegelev õppeasutus.
Räpina piirkonnas on pikka aega koos eksisteerinud kaks usundikultuuri – luteri ja õigeusk. Läbi aegade rikkast Räpina kultuurielust annab tunnistust siinsest ümbruskonnast võrsunud ning siin töötanud arvukas hulk kultuuri- ja haridustegelasi nagu kirikuõpetaja ja keelemees Johann Friedrich Heller (1786-1849), pedagoog, koduloolane ja kroonik, lapsena nägemise kaotanud haruldase mäluga Mäleto Jaan (1749-1827), legendaarne Herman Julius Schmalz (1870-1945), kelle loodud laule „Sauna taga tiigi ääres” ja „Setokõsõ sõitseva” teab peast iga eestlane. 1970. aastal sündinud kunstnik, muusik ja kirjanik Aapo Ilves on mees, kelle eurolaulu „Tii” sisestatud sõnum jõudis ansambli Neiokõsõ vahendusel iga eurooplaseni. Räpina kultuurielu pikaealisusest annab tunnistust ka 1868. aastal asutatud puhkpilliorkester, kelle kontserte on kuulatud Vene-Jaapani sõja lahingutandritel ning kelle esinemised on saatnud Pihkva kuberneri laeva väljasõite Peipsi järvel.
XX sajandi alguses oli Räpinas umbes nelisada elanikku, 1934. aastaks tõusis elanike arv kuuesajani. 2010. aasta suve hakul elas omavalitsuse piirkonnas 5339 elanikku, neist ligemale pooled linnakodanikud. Praegu elab Räpina vallas 6417 inimest, neist 2154 Räpina linnas.
Pärast haldusreformi ühinesid Räpina vallaga Veriora ja Meeksi vallad ning Räpina valla pindala on 592,77 km2. Ühinenud Räpina valla territoorium on sarnane kunagisele ajaloolisele Räpina kihelkonnale. Haldusreformi tulemusena eraldusid endisest Meeksi vallast Rõka ja Järvselja külad (Kastre vald). Pikliku kujuga vald piirneb põhja, ida ja kirdeosas Lämmijärvega, rannajoon on 74 km pikk. Räpina valla naabervaldadeks on Setomaa, Võru, Põlva, Kastre. Räpina valla haldusterritooriumil asub üks linn (Räpina), kolm alevikku (Mehikoorma, Veriora ja Võõpsu) ja 62 küla. Räpina valla keskuseks olev Räpina linn jääb Tartust 64 km, Põlvast 31 km ja Võrust 44 km kaugusele. Endised vallakeskused Mehikoorma ja Veriora jäävad Räpina valla keskusest vastavalt 17 km ja 13 km kaugusele.
Valda iseloomustavad ka imekaunid loodusmaastikud – jõed, järved, sood, rabad, kohati inimmõjust puutumata metsad. Eesti pikim jõgi Võhandu läbib Räpina valda. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Võhandu jõe ürgoru puhul on tegemist olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga. Valla territooriumile jääb rohkelt kaitsealasid, väärtuslikke maastikke ja Natura 2000 alasid. Vallas on ka mitmeid miljööväärtuslike alasid ja –objekte. Vald on samuti rikas kaitsealuste üksikobjektide ja mälestiste ning kaitsealuste liikide poolest.
